Return type of Aura\Router\RouteCollection::offsetExists($name) should either be compatible with ArrayAccess::offsetExists(mixed $offset): bool, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/RouteCollection.php:148Return type of Aura\Router\RouteCollection::offsetGet($name) should either be compatible with ArrayAccess::offsetGet(mixed $offset): mixed, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/RouteCollection.php:114Return type of Aura\Router\RouteCollection::offsetSet($name, $route) should either be compatible with ArrayAccess::offsetSet(mixed $offset, mixed $value): void, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/RouteCollection.php:130Return type of Aura\Router\RouteCollection::offsetUnset($name) should either be compatible with ArrayAccess::offsetUnset(mixed $offset): void, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/RouteCollection.php:162Return type of Aura\Router\RouteCollection::count() should either be compatible with Countable::count(): int, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/RouteCollection.php:174Return type of Aura\Router\RouteCollection::getIterator() should either be compatible with IteratorAggregate::getIterator(): Traversable, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/RouteCollection.php:186rtrim(): Passing null to parameter #1 ($string) of type string is deprecated in /www/apache/domains/www.deir.ee/htdocs/Ip/vendor/aura/router/src/Router.php:103 Mis on DEIR Kool?

DEIR Kooli vanemõpetaja psühholoog Vladimir Ponikarjov on psühhosotsiaalsete oskuste õpetamisega tegelenud juba  20 edukat aastat. Tema eesmärk on muuta tavaliste inimeste elu paremaks ja täisväärtuslikumaks.

DEIR Kooli vanemõpetaja dr. Galiya Yafyasova on arst ja psühholoog. Galiya huvi psühholoogia vastu tekkis tema arstipraktika käigus, kui ta pani tähele, et veenva sõnaga võib vahel rohkem saavutada, kui ravimeid väljakirjutades. Tegutsedes juba pikki aastaid psühholoogina on ta pühendunud inimeste tervisehädade ennetamisele ja  naisi huvitavates valdkondades koolituste andmisele.

DEIR – Järjepidev energeetilis-informatiivne areng

DEIR tuleneb venekeelsetest sõnadest ”Система навыков Дальнейшего ЭнергоИнформационного развития”, mis tähendab eesti keeles ”Järjepidev energeetilis-informatiivse arengu oskuste süsteem

Järjepidev energeetilis-informatiivse arengu oskuste süsteemon terviklik praktikasüsteem üldise harmoonia ja tervise saavutamiseks. Selle on XX sajandi kaheksakümnendate aastate lõpus välja töötanud Dmitri Verištšagin. Nüüdseks on see pälvinud populaarsuse nii Venemaal kui ka mujal, sajad tuhanded inimesed on õppinud seda  kasutama. Süsteem põhineb üksikisiku ja inimrühma psühhoenergeetika teadliku juhtimise võtetel, millel on tohutu potentsiaal ja mis on muljetavaldavalt tõhusad.

PÕHIÕPE koosneb 5 tasemest. Lisaks on palju täiendavaid seminare ning koolitusi.

 DEIRi sündimislugu

Dmitri Verištšagin

DEIR süsteemi (järjepidev energeetilis-informatiivne arengu oskuste süsteem) ajalugu algas 1982 aastal, kui minu kabinetti, Jekaterinenburgi lähistel, tollal veel Sverdlovsk, ühes sõjaväelinnakutest asuvas uuringute kompleksi administratiivhoones, külastas ekstrasenss Pjotr Keldorovski, kes tol ajal oli polkovniku auastmes ning soovis ümbernurga välja uurida, kas ei oleks mul soovi hüljata projekti, millega tegeles minu töögrupp. Mul olid sel hetkel omad põhjused, et kaaluda tema ettepanekut ja need olid seotud töösoleva projekti sisuga.

Nüüd on sellest palju kergem rääkida kui tookord, kuid praegugi tunnen ebaselget ärevust, jäädvustades paberile sõnu ''psühhotroone relv''. See oli minu grupi projekt, natuke ''toores'' ortodokslike sõjaväelaste silmis ja seepärast ei olnud salastatud seaduse kogu rangusega (kuigi ma tean, et tegutses veel üks grupp, kes töötas Moskvas analoogilise teemaga täieliku salastatuse tingimustes, mille detailid on mulle teadmata) Mis on ''psühhotroone relv'' ehk ametlikult katkestatud projekt SS 0709 ''Družba''. Kuulduste järgi on sellest kirjutanud paljud - alates auväärsest ekstrasensitiivist - hüpnotisöörist Kandõbast kuni erinevate populaarsete artiklite autoriteni. Selle olemus seisneb selles: ekstrasensi (või inimeste grupi) sihipärane mõjutamine võib inimese (või nende grupi) teadvuses esile kutsuda muudatused, mis avaldavad mõju tema käitumisele. Näiteks, idamaa diktaatoril, kes on hõivatud läbirääkimistega naabriga,tekib pidev peavalu (või peapööritus) siis tõenäoliselt läbirääkimised katkevad või ei anna oodatud tulemust. Juhul kui see sama diktaator tunnetab agressiivsust või solvumist, võib läbirääkimiste tulemus olla täiesti vastupidine. Kui sõjaväelendur uinub lennukit tüürides, on selge, et midagi head sellest ei sünni. Kui riigipea väljendab riigile kriitilisel hetkel otsustusvõimetust ja kui ka opositsionäärid ei paista silma otsustuskindluse ja järjepidevusega siis satub võim kolmandatesse kätesse. Muuhulgas võib koordineeritud ekstrasensitiivideide grupi tegevus näiteks esile kutsuda südameataki eakal riigipeal või soodustada vähkkasvaja teket nooremal inimesel. Aga mida oleks võimeline telekineetik veel korda saatma mandritevahelise raketiga! Selliseid lihtsaid asju, nagu segaduse ja vihkamise atmosfääri loomine riigitegelase perekonnas, et tõmmata tema tähelepanu eemale palju tähtsamatelt probleemidelt, ei tasu mainidagi. Laboratoorium, mis tegeleb psühhotroonsete programmidega on olemas igas riigis ja on luure-diversiooniasutuste lahutamatu osa.

Selliste arendustega tegeles minu töögrupp, kui mu juurde tuli Keldorovski. Ma hakkasin juba väsima projektist, mille koormat ma partei ja valitsuse tellimusel ennastsalgavalt ''vedasin''. Mitte ainult seepärast, et tundsin moraalseid kõhklusi - ma arvasin ka tookord ja olen ka praegu veendunud selles, et meie kodumaa (Venemaa) on nende riikide pideva surve all, kes instinktiivselt pelgavad tugevaid venelasi. Riiki tuleb kaitsta,et teda paljaks ei varastataks ja ei tehtaks temast ainult mingi tooraine allikas. Ei, mind väsitas hoopis muu: esiteks, töö ääretult tasakaalutute inimestega - sündinud ekstrasensitiividega (oleksite te vaid seda näinud, neid telepaatide igapäevaseid hüsteeriahooge!), teiseks surve vaenlase sarnaste gruppide poolt (peavalud, mõistetamatud ja ebameeldivad sündmused, nende antitelepaatide, kes korraldasid kaitset, pidev valmisoleku kontollimine...). Jah, ja ka projekti areng peatus. Meilt nõuti pidevalt koheseid tulemusi, vaatamata sellele, et vajasime pikaajalisi ja süstemaatilisi uuringuid. Lühidalt öeldes, Pjotr juba teadis minu vastust. Mul oli soov lahkuda projektist ''Družba''.

Võtsin vastu pakkumise asuda juhtima uue projekti administratiivset poolt. Peale asjade üleandmist, konteinerite saatmist uude kohta, ettenähtud puhkust, mis oli sedakorda täielik nauding - või veel: ei mingeid töömuresid!​ - alustasin asjade vastuvõtmist Novosibirski lähedal asuvas asulas.

Uue projekti nimi oli ''Pastor''(Hingkarjane) ja teostati otse NLKP Keskomitee tellimusel. Selle sisu oli kirjeldatud ainult mõnekümnel lehel - hämmastav napisõnalisus võrreldes projekt ''Družba'' sadade toimikutega - ja sisaldas järgmist.

Nõukogude rahva langeva patriotismi olukorras hoolitses kõrgem parteiline juhtkond uue liidri leidmise eest oma ridadest.  See võiks olukorda parandada - selline inimene, nagu Stalin, Lenin või Hitler, mõjutades masse mitte  oma kõrge ametikoha autoriteedi tõttu, vaid oma isikliku karismaga, oleks võimeline riiki ühendama. Muidugi, siis kui sarnased tugevad funktsionäärid aitaksid teda, kes siseneksid inimeste hingedesse, kelle käske oleks võimatu eirata. Jah, see aitaks parandada olukorda riigis ja taastada partei kahjustatud autoriteet.

Meie ülesandeks oli välja töötada süsteemi tehnika, mille abil üks inimene saaks mõjutada paljusid - aga nii, et keegi ei oskaks midagi kahtlustada.

Põhimõtteliselt, ülesanne oli täielikult teostatav ja ei erinenud eriti projekt ''Druzba'' raames väljatöötatust. Praktiliselt igaüks minu eelmises projektis osalenutest oleks olnud võimeline kasutama selliseid võtteid praktikas (välja arvatud muidugi sündinud selgeltnägijad). Kuid ükski neist ei kuulnud partei tippude hulka! Seega, meie ülesandeks sai, luua selline süsteemi tehnika, mis oleks jõukohane igaühele, isegi vähearenenud inimesele, keskmise või madala energeetikaga. See tundus raske ülesandena, kuid siiski teostatavana.

Peagi tutvustati mulle meie rühma uusi liikmeid - Aleksei Grõštšaki, lüheldast kiilanevat meest, kes paistis silma taskaalustatud iseloomu ja suurepärase telepaatiavõimega, ja Sergei Desmentsovi, hiiglasest ukrainlast kellel olid Nõukogude liidus parimad selgeltnägija näitajad ja kes oli paljutõotav eriteenistustega seotud ekstrasensitiiv.  Seega, oli meid neli - mina, Pjotr Keldorovski, Aleksei Grõštšak, Sergei Desmentsov. Ma tahan, et te jätaksite meelde nende inimeste nimed, sest nad olid esimesed. Nemad lõid DEIR süsteemi - jatkuva energiateabealase arengu oskuste süsteemi. Jätke nad meelde.

Ma ei hakka teid tüütama kirjeldusega kõikidest sündmustest, mis toimusid meiega projekti väljatöötamise ajal. Kontrollivad ametnikud tulid ja läksid. Sai läbiviidud aeganõudvaid uuringuid ja katsetatud tuhandeid võimalusi. Süsteem omandas pikkamööda oma lõpliku kuju. Aga mitte kõik see, mis meil õnnestus, ei olnud ettenähtud tellija esindajatele esitlemiseks.

Olime sunnitud kontrollima kõike iseenda peal. Selleks, et juhtimise kord saaks tegusaks, peab inimene suurendama iseenda energeetikat. Seda ei saavuta, kui teda ei eraldata üks kord ja alatiseks välistest mõjuteguritest - tähendab saada väljastpoolt mõjutamatuks. Me läbisime selle omal nahal ja alles hiljem adusime, et tegime poliitiliselt väga ohtliku sammu, kuna kontrollimatutel ei ole meie ühiskonnas kohta.

Et kõik kulgeks plaanipäraselt, oli vajalik kindlustada end alateadvuse vasturääkivate impulsside eest, - ja me töötasime välja süsteemid kuidas paigutada enesesse lootuse ja tervise programm.

Täielikult vastavuses tellija nõuetega lõime teiste inimeste kontrollimise süsteemi, mis sai koheselt õpilase oskuste omandamise lahtamatuks osaks.

Programm oli juba üleandmiseks valmis, kuid me viivitasime, mõistes, et see oleks võrdunud enesetapuga,- me olime oma arengus ennetanud tellijat ja mis kõige hullem, see oli ilmselge ka igale juhtimise õppurile (tol ajal ei olnud me veel välja mõelnud nimetust DEIR).

Keldorovski initsatiivil kaasasime projekti elemendid, mis on seotud eluea pikendamise ja tervise säilitamisega. Meid innustas püüdlus täiuslikkuse poole - kuna küsimused mis puudutavad tervise säilitamist kasutades enese energeetika mõjutamise oskust on ju niivõrd elementaarsed, et mitte keegi sellesse pühendatutest ei võta seda tõsiselt! Meie orienteerusime ettevalmistamata inimestele, neile kes tulevad peale meid.

Me töötasime välja ja uurisime isikliku magnetismi tõstmise süsteemi - karismad, mis sunnivad tavalisi inimesi püüdlema alluvusele.

Keldorovski Desmentsoviga töötasid eraldi välja hinge energeetika tugevdamise süsteemi ja usu kasutamist juhtimise tööriistana - mitte inimeste, vaid ümbritseva maailma mõjude üle.  Kui nendega ühines Grõštšak, omandasid nad täielikult hauataguse elu võtted.

Seega, projekt toimis juba laiendatult - selle areng ei läinud päris mitte seda rada nagu oli ette näinud tellija. 1988 aastaks oli DEIR süsteem lõplikult väljakujunenud, sellisena nagu me seda Teile esitleme.

Samal ajal poliitiline olukord riigis muutus iga päevaga. Üksteise järel lahkusid teise ilma Brežnev, Andropov, Tšernenko... Tuli Gorbatšov, ja kuulutati välja ''perestroika'' (NLKP KK majandusreformide programm). Võim nõrgenes meie silme all, ja me, tundmata ohtu enestele, andsime 1989 aastal teada oma tööde lõpetamisest.

Projekti vastuvõtmine möödus võrdlemisi jahedas õhkkonnas, kuid samal aastal viisime läbi kursuse, mõningate võrdlemisi tuntud inimestega, kes praegugi tihti vilksatavad teleri ekraanidel. Salastatuse märge projektilt eemaldati, ja õpilastega ühinesid kõrvalised isikud. Huvitav, et kõik piirdusid ainult enesejuhtimise kursuse läbimisega. Mitte keegi ei nõustund täisõppega.

Hiljem,1992 aastal, saabus vaikolek. Keldorovski ja mina andsime lahkumisavaldused. Siit sai alguse meie õnnetusterada. Ma tuvastasin esimesena, et me olime jäänud psühhotroonse relva sihikule, mida kasutati saatanliku peensusega ja mõõtmatu tabavusjõuga. Pjotr hukkus südameataki tõttu, aga Aleksei Grõštšaki viis 1994 aastal hauda kasvaja. Kuid töölt lahkuda meil siiski lubati. Selles aitasid hästi omandatud kaitsevõtted, mis võimaldasid üle elama seda mida ei olnud võimeline välja kannatama ükski ettevalmistamata inimene.

Sergei Desmentsov, ära kasutades, segadust ja sõdu endise Nõukogude Liidu teritooriumil, sai lahkuda Ameerikasse... . Aga mina jäin, kuna ei suuda elada võõral maal. Kuid inimestega ma peaaegu üldse enam ei kohtu.

Peale selle, mul seisab ees veel üks ülesanne. Kunagi, kui me taipasime meie poolt väljatöötatud süsteemi DEIR kogu sügavust ja mõistsime, et need teadmised on liiga tähtsad, et neid kaotada, me andsime üksteisele volituse, mis lubas igaühel meist tegutseda teise nimel. Me ei saanud lubada, et meie poolt omandatud teadmised, mis olid võimelised andma lootust kogu inimkonnale, sureksid koos meiega.

Mina, Dmitri Verišagin, annan üle selle käsikirja toimetuse jaoks oma usaldusisikule, kaasautorile ja õpilasele Kiril Titovile. Ma esindan ennast ja oma koleege, DEIR süsteemi esmaavastajaid - Pjotr Keldorovskit, Aleksei Grõštšaki ja Sergei Desmentsovi.

Need, kellest saavad meie õpilased, saavad lootuse. Nad vabanevad ja saavad terveks. Nad elavad kauem kui tavalised inimesed ja nende tegemisi saadab edu. Nad suudavad seda, mis on kättesaamatu tavalisele inimesele.

Õnne Teile kõigile!

Dmitri Verištšagin, isiklikult ning
Pjotr Keldorovski,
Aleksei Grõštšaki,
Sergei Desmentsovi
nimel

Top